Taastuvad energiaallikad ja taastuvenergia tehnoloogiad
Mis on taastuvenergia?
Mõistet „taastuvenergia“ mainitakse sageli samas kontekstis globaalse soojenemise ja kliimamuutusega. Mida aga taastuvenergia endast õigupoolest kujutab? Ja miks on see nii oluline?
Taastuvenergia hõlmab looduslikke energiaallikaid ja tootmisprotsesse, mida saab pidevalt täiendada või paljundada. Tuul ja päikesepaiste näiteks ei saa kunagi otsa. Tuuleturbiinid ja päikesepaneelid ongi taastuvenergia tootmisel peamiste allikate hulgas.
Lisaks sellele, et taastuvad ressursid ei saa kunagi otsa, pole need enamasti ka taastumatute energiaressurssidega võrreldes nii saastavad ning on seega tervislikum valik nii inimeste, eluslooduse kui ka kogu planeedi jaoks. Pole siis ime, et taastuvate energiaallikate kasutamist toetavad nii riigipead kui ka keskkonnakaitsjad, käsitledes neid võtmena keskkonnasäästlikuma tuleviku rajamisel.
Taastumatute energiaallikate – näiteks nafta, maagaasi ja kivisöe – varud seevastu on piiratud, neid ei saa kiiresti täiendada ning need pole ka kõikjal kättesaadavad. Mõelge näiteks toornaftale. Ehkki seda toodavad paljud riigid, pärineb Ameerika Ühendriikide energiateabeameti andmetel enam kui pool kogu maailma naftatoodangust kõigest viiest riigist. Veel olulisem on aga see, et nende süsinikupõhiste fossiilkütuste suguseid taastumatuid energiaallikaid peetakse üheks peamiseks kliimamuutusele kaasaaitajaks.
Teekond süsinikuneutraalsuse suunas
Nii valitsused, ettevõtted kui ka üksikisikud seisavad silmitsi tõsiasjaga, et globaalsest soojenemisest ja kliimamuutusest on saanud meid kõiki juba lähiaastatel mõjutavad ohud. Seetõttu on taastuvate energiaallikate populaarsus ja kasutuselevõtt viimastel aastatel lausa eksponentsiaalselt kasvanud. Tänu tänapäevastele tehnoloogiatele on alternatiivsete energiaallikate kasutamine muutunud varasemaga võrreldes töökindlamaks ja usaldusväärsemaks, ent ka säästlikumaks – need on isegi fossiilkütustest soodsamad.
Mõistes, et individuaalsetest pingutustest globaalse soojenemise ja pöördumatu kliimamuutuse piiramiseks ei piisa, kirjutasid riigid üle kogu maailma 2016. aastal alla Pariisi kokkuleppele. See rahvusvaheline leping näeb ette, et riigid seavad endale eesmärgis saavutada 2050. aastaks süsinikuneutraalsuse – teisisõnu selle, et nad eemaldavad atmosfäärist sama palju süsinikdioksiidi kui sinna heidavad.
Järjekindel üleminek energiaallikatele, mis eraldavad atmosfääri kõige vähem kasvuhoonegaase, aitab meil peatada need katastroofilised keskkonnamuudatused, mida me enda ümber juba näeme. Taastuvad energiaallikad, mis on taastumatute energiaallikatega võrreldes sageli „puhtamad ja rohelisemad“, on sellel üleminekul esiplaanil.
Levinud taastuvad energiaallikad
Iga päev tehakse uusi pingutusi selle nimel, et taastuvaid energiaallikaid välja töötada ja kasutusele võtta – ikka nii, et see meie maakera veel rohkem ei kahjustaks. Heidame pilgu mõnele olulisemale alternatiivsele energiaallikale.
Päikeseenergia
Ka päikesepatareideks nimetatud fotoelemendid, mis on valmistatud ränist või muudest materjalidest, mis võimaldavad päikesevalgust elektriks moondada. See, kui palju päikeseenergiat talletada ja kasutada on võimalik, oleneb kellaajast, aastaajast ja päikesepaneelide geograafilisest asukohast. Ameerika Ühendriikide energiadepartemangu hinnangul piisaks kõigest 90 minutist päikesevalgusest, kui seda oleks võimalik Maa pinnal salvestada, kogu planeedi energiavajaduse rahuldamiseks terveks aastaks.
Päikesepargid ei pea piirduma üksnes kuiva maaga. Neid saab paigutada ka veekogudesse,näiteks veehoidlatesse ja järvedesse. (Selliseid päikesepaneele nimetatakse ujuvateks päikesepaneelideks, inglise keeles „floating photovoltaics“ või ka lihtsalt „floatovoltaics“.) Kui päikeseenergiasüsteemid on vastutustundlikult toodetud ja paigutatud, ei avalda need keskkonnale negatiivset mõju, kuna ei tooda õhusaastet ega kasvuhoonegaase.
Tuuleenergia
Tuul paneb turbiini labad pöörlema ning generaator toodab sellest elektrit. Üks peamisi kaebusi tuuleenergia kohta on see, et selle tootmiseks kasutatavad hiiglaslikud tuulikud (mida sageli peetakse ka inetuteks) võtavad enda alla väga palju maad.
Meretuulepargid on maismaal asuvatele parkidele populaarne alternatiiv. Ehkki ka meretuuleparkidel on oma varjuküljed (sh sageli ettearvamatu ilm ja tormilained asukohtades, kus turbiinid peavad saama segamatult töötada, ning kaablite merepõhja alla paigaldamise ülikõrge hind), on tuul piiramatu ressurss, mis muudab selle atraktiivseks alternatiiviks.
Geotermiline energia
Toodetakse inimeste rajatud puuraukudes, mis ekstraktivad maapõuest magma (sulanud segu mineraalidest ja gaasidest) kuumutatud vett. Maapinnale jõudes muutub vesi auruks ja aktiveerib turbiinid, mis omakorda panevad tööle elektrit tootvad generaatorid. Auru ja kuuma vee tagasi maapõue pumpamine vähendab geotermaalenergia heidet, muutes selle hüdrotermilise energia roheliseks.
Maailmas on piirkondi, näiteks Island, kus maasoojusressursid on kergesti kättesaadavad ja juurdepääsetavad, samas kui teistes regioonides see looduslikult esinev ressurss puudub. Teine mure on see, et geoloogilistes kuumkohtades puuraukude puurimine võib põhjustada märkimisväärseid keskkonnakahjustusi ja suurendada maavärinate ohtu.
Hüdroelektrienergia
Viitab veevoolu takistamiseks rajatud tammidele või paisudele. Suunatud vesi paneb seejärel pöörlema generaatori turbiinilabad, mis omakorda toodab elektrit. Kuna hüdroelektrienergia kasutamise korral võib enamasti olla kindel, et vesi on alati olemas, on see päikese- või tuuleenergiast sageli usaldusväärsem. Selle usaldusväärsuse tõttu on hüdroelektrienergia Ameerika Ühendriikides suurim taastuvenergiaallikas.
Suuri hüdroelektrijaamu ei peeta taastumatuks energiaallikaks, ehkki need suunavad ümber ja vähendavad looduslikke veevooge. Ümbruses elavad loomad ja inimesed võivad aga kannatada, jäädes osaliselt või täielikult ilma veest, mis on neile eluliselt tähtis. Väikesed hüdroelektrijaamad, mille võimsus on alla 40 MW, suunavad aga oma suuremate vendadega võrreldes ümber üksnes murdosa veevoost ning kui sellist jaama hoolega hallata, ei põhjusta need nii palju keskkonnaprobleeme.
Loodete energia
Ka see ressurss kujutab endast hüdroenergiat, ent turbiinigeneraatorid panevad tööle ookeani tõusu- ja mõõnahoovused. Ehkki tegemist on alles üsna uue tehnoloogiaga, teeb loodete prognoositav olemus sellest atraktiivse ja kestliku energiaallika. Sarnaselt paisudega võivad mõned loodete energia meetodid kahjustada elusloodust ja ümbritsevat keskkonda. Loodete energia tootmiseks kasutatavad paisud toimivad tavapäraste jõepaisudega sarnaselt, ent rajatakse ookeanilahtedesse või laguunidesse.
Biomassienergia
Tähistab soojust, mida genereeritakse taimedepõhise materjali põletamisel elektrienergia genereerimise jaoks auruturbiini käitamiseks. Biomassienergiat toodetakse jäätmete muutmisel kütuseks. Jäätmete energiaks muundamine võimaldab energiat toota suhteliselt vähese rahalise ja keskkonnakuluga.
Hakkepuitu (nt saeveskites tootmisel tekkivad laastud ja saepuru) näiteks saab kasutada biomassienergia tootmiseks, mitte lasta prügimäel kõduneda ja süsiniku taset tõsta. Siiski ei saa paljusid biomassi liike käsitleda puhta energia allikatena, kuna need genereerivad isegi fossiilkütustest rohkem süsinikuheidet.
Taastuvenergia tehnoloogiad ja pilvandmetöötlus
Ehkki paljud inimesed on juba asunud taastuva energia allikaid (nt päikese- või geotermaalenergiat) kasutama oma kodude kütmiseks või isikliku tarbimise jaoks vajaliku elektri tootmiseks, on kliimakriisile lahenduste leidmiseks erakordselt oluline tegelda sellega ka valdkonna ja ettevõtete tasemel. Üksikkasutajad on teinud palju edusamme. Aina enam koguvad populaarsust katusele paigaldatavad päikesepaneelid, mille abil toodetud elektriga saab näiteks elektrisõidukite akusid laadida. Ent puhtama energia lahenduste toetamisel tööstusharude tasemel ei saa läbi ilma pilvandmetöötlust kaasamata.
Ehkki digitehnoloogiad nõuavad vähem energiat ja tähendavad seega vähem kahjulikku mõju keskkonnale, asub ka pilvandmetöötluse „süda“ ehk andmekeskus siiski maa peal. Mõni pilvandmetöötlustehnoloogia (näiteks krüptovaluuta kaevandamine) tarbib hiiglaslikul hulgal taastumatut energiat. Cambridge’i ülikooli tehtud analüüsi järgi kasutab kõigest ühe ettevõtte – Bitcoini – krüptovaluuta kaevandamine aastas rohkem kivisöest toodetud elektrienergiat kui terved Norra või Argentina suurused riigid.
Osa pilvteenuseid pakkuvaid ettevõtteid, näiteks Microsoft, on keskendunud taastuvenergia tehnoloogiate toetamisele, parendades jõudlust ja tõhusust ning vähendades energiatarbimist, et füüsiliste andmekeskuste keskkonnamõju oleks võimalikult väike.
Pilvandmetöötluse uuendused
Pilvandmetöötluse keskkonnaeeliste hulgas on näiteks järgmised uuendused.
- Immersioonjahutus: see serverijahutusmeetod aitab energia- ja veetarbimist vähendada, pakkudes samas suuremat töötlemisvõimsust.
- Elektrivõrku ühendatud UPS-akud: ka väikesed sammud, näiteks UPS-akude interaktiivne ühendamine elektrivõrku, aitab võrgukoormust vähendada.
- Puhtamad kütused varutoite jaoks: andmekeskuse varugeneraatorite jaoks vähem süsinikdioksiidi tekitavate kütuste kasutamine tavapärase diislikütuse asemel aitab CO2-heidet vähendada.
Pilvandmetöötlusest ei saa kunagi universaalset meedet ega kliimamuutuse ainulahendust, ent põnevaid digitehnoloogiaid, mis toetavad taastuva energia kasutamist, on teisigi. Need tehnoloogiad aitavad energiakasutust vähendada ning minna üle süsinikneutraalsemale elektrivõrgule.
Energia- ja kommunaalvaldkonna pilvuuendused
Energia- ja kommunaalteenuste valdkonnas on samuti kasutusele võetud hulk uuenduslikke pilvlahendusi. Siin on mõned näited.
Tehisintelligentsed või nutikad ruudud
Need pilvetehnoloogiad optimeerivad ettevõtte energiahaldust. Need kasutavad interaktiivseid andmeid miljonitelt anduritelt, mida üksikud kliendid kasutavad, tuginedes alternatiivsetele energiaallikatele (nt katusel olevad päikesepaneelid ja elektriautod), et elektrivõrku tõhusamalt kasutada.
Tehisintellekt ja masinõpe
Energiaettevõtted kasutavad andmeid ja tehisintellekti taastuvate energiaallikate nõudluse ning pakkumise nutikaks sobitamiseks. Tehnoloogiad (nt digitaalsed kaksikud) võimaldavad ettevõtetel energiakasutuse optimeerimiseks parandada koormusetasandust, integreerida hajutatud energiaressursse, juhtida seadmeid ja automatiseerida toiminguid.
IoT (asjade Internet)
Seadmeandureid ja prognoosivat hooldust kasutades haldavad ning pikendavad ettevõtted masinate ja muude varade elutsükleid. See võimaldab vähendada uue tootmisega seotud soovimatute energia- ja materjaliallikate kasutamist.
Süsinikhõive tehnoloogia
Kuigi süsinikdioksiidi sidumine ise ei ole taastuv energiaallikas, vähendab see süsinikdioksiidi keskkonnamõju, hõivates ja salvestades suitsukonteinerite heitkoguseid. See võib isegi õhust süsihappegaasi eraldada ja seejärel hoiustada seda maas või ringlusse võtta uute toodete, näiteks kütuse või ehitusmaterjalide valmistamiseks. Need tehnoloogiad kasutavad süsinikdioksiidi sidumise ja säilitamise parandamiseks täiustatud heitkoguste armatuurlaudu, tehisintellekti ja IoT digitaalset kaksiktehnoloogiat.
Taastuvenergia valdkonna trendid
Taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on rekordiline. Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) – 29 riiki koondava mõistlikke energiapoliitikaid edendava energiafoorumi – hinnangul kasvab taastuva energia tootmise suutlikkus 2024. aastaks üle maailma koguni 50%. Esirinnas on päikeseenergia, ent palju ei jää maha ka tuule-, geotermiline ja hüdroelektrienergia.
Päikeseenergia kasutamine
IEA prognoosib sedagi, et 2025. aastaks moodustab päikeseenergia 60% globaalsest taastuvenergiasektori kasvust. Teistele peaksid prognooside kohaselt eeskuju näitama eelkõige Hiina, Belgia, Holland, Austria, Austraalia ja Ameerika Ühendriigid, kes kõik peaksid eelduste kohaselt lisama miljoneid päikeseparke.
Miks on just päikeseenergia kasutuselevõtt nii tempokas? Esiteks on päikesepaneelide paigaldamise maksumus juba aastaid langenud ja see trend peaks ka edaspidi jätkuma. Teiseks on päikeseenergia lihtsamini juurdepääsetav ja pakub rohkem vabadust kui sellised energiaallikad (nt tuule- või hüdroenergia), mis on saadaval ainult kindlates asukohtades. Päikesevalgust saab iga maakera osa kliimast olenemata.
Mida rohkem päikeseenergiat kasutusele võetakse, seda suuremat tähelepanu pöörab päikeseenergia tööstus salvestusvõimaluste laiendamisele ja elektrivarustuse arendamisele nii, et kodud ja ettevõtted ei peaks elektrienergia saamiseks ilmast sõltuma. Elektrivarustuse usaldusväärsuse kasv omakorda innustab aina enamaid suurettevõtteid, riigiasutusi ja üksikisikuid päikeseenergia kasuks otsustama.
Tuuleenergia: maal ja merel
Koos tuuleenergia tootmisvõimekuse kasvuga üle maailma kasvab ka selle kasutuselevõtt. Praegu on esirinnas Hiina, ent tänu paljulubavale uuele seadusandlusele on Ameerika Ühendriigid ja Jaapan kiiresti järele võtmas.
Ameerika Ühendriikides on Bideni ja Harrise administratsioon võtnud endale kohustuse viia meretuuleparkide tootmisvõimsus 2030. aastaks 30 gigavatini. Jaapani seadusandjad on kokku pannud määrused, mis toetavad turbiinide ehitamist sadamates ning innustavad arendajaid meretuuleparke rajama. Tekkinud on isegi võimalus, et Jaapan vahetab oma tuumareaktorid meretuuleturbiinide vastu välja.
Hüdroenergia valitsemine ja geotermilise energia võidukäik
Ehkki hüdroenergia jääb lähiajal endiselt maailmas kõige levinumaks taastuva energia allikaks, ei seisa sellel energiatootmise harul IEA hinnangul ees päikese- või tuuleenergiaga võrreldavat kasvu. Sobivad ja soodsad asukohad on juba otsa saamas, mis omakorda tähendab, et iga uue hüdroenergiajaama rajamine on varasemast kulukam.
Geotermiline ehk maapõueenergia seevastu on Islandil ja Vaikse ookeani äärsetes riikides praegu juba väga levinud ning 2024. aastaks peaks see veel 28% kasvama. Aasia riigid, eeskätt Indoneesia ja Filipiinid, on juba praegu oma tootmisvõimsust suurendamas ning pole mingit märke sellest, et see tempo lähiajal aeglustuks.
„Räpasest“ energiast loobumine
Mida tähendab taastuvate energiaallikate tulevik meie tavapäraste energiaallikate jaoks? Madalamad kulud ja kasvav nõudlus puhta elektrienergia sektoris innustab ka suuremaid nafta- ja gaasifirmasid rohkem taastuvenergiasse investeerima. IEA prognoosib, et „2025. aastaks lükkavad taastuvad energiaallikad peamise elektrienergia tootmise allikana kivisöe esikohalt“.
Lähis-Ida riigid, näiteks Saudi Araabia, võivad aga naftalt täielikult taastuvenergiale üle minna, kuna sealkandis on pea piiramatus koguses palju taastuvamat energiaallikat: päikesevalgust. Ekspertide hinnangul võiks Saudi Araabia juba 2040. aastaks sajaprotsendiliselt taastuvenergiale üle minna, kui salvestustehnoloogia edasi areneb ning reguleerivad asutused võtavad vastu õiged seadused.
Põhja-Ameerika supervõrk
Ehkki maailm näib olevat valmis taastuvaid energiaallikaid omaks võtma, pole praegune energiataristu rajatud seda üleminekut tõhusalt toetama. Ameerika Ühendriikides näiteks on praegu üks peamiseid küsimusi selles, kuidas elektrienergiat tõhusalt üle terve riigi jaotada.
Siin tulebki mängu Põhja-Ameerika supervõrk. Selle uue elektrivõrgu idee käis välja kliimainstituut (mittetulundusühing, mille asukoht on Washington, D.C.) ja see muudaks taastuvenergia senisest palju paremini kättesaadavaks. Selle võrgu rajamise korral saaks Ameerika Ühendriikides päikeseenergiat suunata riigi edelaosa parkidest kirdeosas asuvatesse suurlinnadesse.
Teoorias tähendaks see kõrgepinge alalisvoolu (HVDC) võrgu rajamist praegustele regionaalsetele jaotussüsteemidele lisaks, et anda kõigile juurdepääs taastuvenergiale nii, et elektrienergia praegused kodu- ja ärikasutusviisid ei muutuks. Kui see idee peaks saama reaalsuseks, võiks supervõrk muuta puhta energia praegu fossiilkütuste domineeritud turul konkurentsivõimelisemaks.
Taastuvenergia uuendused ja näited reaalses maailmas
Paljud ettevõtted, tööstusvaldkonnad ja valitsused on astunud kiiduväärt samme, et kaasata taastuvenergiaga tegelemisel tehisintelligentseid ja uuenduslikke pilvtehnoloogiaid – lausa selleni välja, et võtta endale kohustus minna juba lähiajal kas lõviosas või täielikult üle taastuvenergia kasutamisele.
Axpo
Axpo, Šveitsi suurim taastuvenergia tootja, kasutab Azure’i kognitiivne otsingut, Azure'i kaarte ja Power BI-d, et aidata oma elektrivõrgu inseneridel ja hooldusmeeskondadel hõlpsasti leida põhjalikke ja ajakohaseid andmeid iga võrgu vara seisukorra kohta. See vähendab otsinguaega kuni 99 protsendi võrra, lihtsustab probleemsete valdkondade tuvastamist peaaegu reaalajas ja sillutab teed mitmete võrguvara haldamise ülesannete automatiseerimise poole. Kõik see vähendab märkimisväärselt paljude operatiivtoimingute teostamiseks kuluvat aega.
SSE Renewables
Teine Euroopa taastuvenergia valdkonna liider SSE Renewables, mis on rajanud rohkem meretuuleparke kui ükski teine firma maailmas, kasutab tehisintellekti, värkvõrku (nn asjade Internetti) ja pilvetehnoloogiat tagamaks, et ettevõtte tegevus ei kahjustaks kohalikku elusloodust ega ökosüsteemi. Nii näiteks seirab ettevõte piirkonna lindude seisundit kaugvideokaamerate abil. Need digikaamerad laadivad andmed üles tehisintellekti toega pilvsüsteemi, mis jälgib iga üksiku linnu või merelooma aktiivsust ja vitaalsust.
Vattenfall
Vattenfall on Rootsi riigile kuuluv rahvusvaheline energiaettevõte, mis on samuti üks taastuvenergia valdkonna teerajajaid. Üheskoos Microsoftiga on see ettevõte loonud teenuse, mis vastendab vahetu nõudluse taastuvenergia järele vahetult saadaoleva pakkumisega. Osa taastuvenergia allikaid pole tingimata alati saadaval kohe sel hetkel, kui mõni ettevõte neid vajab. (Päike ei paista ju kogu aeg ning vahel võib ilm olla tuulevaikne.) Ent Vattenfalli ööpäevaringse vastendusteenuse abil saavad ettevõtted, kes soovivad minna üle 100-protsendiliselt fossiilkütusteta toodetud elektrile, seda teha. Kui mõnel kindlal tunnil pole näiteks päikeseelektrit saadaval, viib see teenus ettevõtted kokku taastuva energia allikaga, mis on saadaval.
Riiklik keskkonnakaitse ja veemajanduse fond
Avalikus sektoris kasutab Poola riiklik keskkonnakaitse ja veemajanduse fond pilvandmetöötlust selleks, et Poola kodanikud saaksid hõlpsamini taotleda ja saada toetust kodude energiasäästlikumaks ja vähem õhusaastet tekitavaks muutmiseks. Stiimuliprogrammi halduse sujuvaks muutmise huvides viis see organisatsioon toetuste taotlemise protsessi üle täielikult digitaalseks, tehes kodanike jaoks energiatõhususe toetuste taotlemise ja fondi jaoks nende toetuste andmise lihtsamaks. Alates stiimuliprogrammi ajakohastamisest on neid energiatoetusi saanud juba üle 215 000 Poola majapidamise.
Briti ilmateenistus
Ühendkuningriigis, kes on süsinikneutraalsuse poole liikumisel maailmas esirinnas, toetub riiklik ilmateenistus The Met Office 100-protsendiliselt taastuvenergiale ülemineku plaanides pilvandmetöötlusele. Ilmateabe jälgimine ja prognoosimine on erakordselt andmemahukas tegevus, mis tugineb keerukatele simulatsioonidele, suurandmetele, tehisintellektile ja võimsatele analüüsifunktsioonidele. Selle asemel, et toetuda nende töökoormuste jaoks füüsilisele hiidarvutile, kasutab Briti riiklik ilmateenistus tehisintelligentset pilvepõhist suurandmetöötlusteenust. Selle pilvteenuse kasutamine hoiab ilmateenistusele prognooside kohaselt kokku kogunu 7415 tonni süsinikku.
Kiirendage oma säästva arengu teekonda
Olenemata sellest, kui kaugele olete süsinikneutraalsuse saavutamise teekonnal jõudnud, võimaldab Microsoft Cloud for Sustainability teil oma edusamme võimendada ning äritegevust keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja juhtimisega seotud (ESG) funktsioonide abil uuendada.
Korduma kippuvad küsimused taastuvenergia kohta
-
Kõige populaarsemad taastuvenergia allikad on järgmised:
- Päikeseenergia—saadakse päikesevalguse muundamisel elektrienergiaks.
- Hüdroelektrienergia—inimese ehitatud tõkked, näiteks tammid, mis reguleerivad veevoolu elektrienergia tootmiseks.
- Tuuleenergia—toodetakse tuulegeneraatorite abil, mis muudavad tuuleenergia elektrienergiaks.
- Loodete energia—tugineb turbiinigeneraatorite käivitamiseks ookeanivooludele.
- Geotermiline energia—saadakse inimtekkelistest puuraukudest, mis ammutavad soojendatud vett maapõuest.
- Biomassienergia—saadakse jäätmeid kütuseks muundades.
-
Mitmeid taastuvaid energiaallikaid peetakse väga tõhusaks, sest nende varud on sisuliselt lõputud. Nende hulka kuuluvad tuul, päike ja ookeani looded. Et mõista, kui rikkalikud need ressursid on, tasub tutvuda järgmise statistikaga: Vastavalt Ameerika Ühendriikide energiadepartemangu hinnangule piisab kõigest 90 minutist päikesevalgusest maapinnal salvestatuna, et varustada kogu planeedi energiatarbimist ühe aasta jooksul. Pole üllatav, et päikeseenergia on üks kiiremini kasvavaid taastuvenergia liike kogu maailmas.
-
Võib väita, et päikeseenergiasüsteemid on kõige ohutumad, sest need ei tekita õhusaastet ega kasvuhoonegaase ning need ei avalda kahjulikku mõju keskkonnale.
-
Taastuvatel energiaallikatel on fossiilsete kütuste ees mitmeid eeliseid. Kuna taastuvenergia saadakse looduslikest ressurssidest, näiteks tuulest ja veest, on see fossiilkütustest kättesaadavam, usaldusväärsem ja kuluefektiivsem. Kõige olulisem on see, et taastuvenergia tekitab üldiselt vähem saastet kui fossiilkütused, mida praegu peetakse üheks suurimaks kliimamuutuse põhjuseks.
Jälgige Microsofti