Trace Id is missing

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD)

Siit saate teada, mida äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) endast kujutab, miks see on oluline ja kellele selle aruandlusnõuded võivad kohalduda.

Mis on äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD)?

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD) on ulatuslik komplekt selle direktiivi reguleerimisalasse jäävatele ettevõtetele esitatavaid nõudeid, mille eesmärk on teha avalikuks mitmesugust keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteemadega seotud teavet.

CSRD täiendab olemasolevaid Euroopa Liidu direktiive, suurendades Euroopa Liidus tegutsevatele ettevõtetele esitatavaid avalikustamisnõudeid ja laiendades sellesse reguleerimisalasse kuuluvate ettevõtete nimekirja. Praegu peab CSRD raames mittefinantsteavet avalikustama ligikaudu 11 700 ettevõtet. Eeldatavasti tõuseb see arv ligi 50 000 ettevõtteni, mis on asutatud, noteeritud või tegutsevad Euroopa Liidus. CSRD aruandluskohustused kehtivad ka sellistele väljaspool Euroopa Liitu tegutsevatele emaettevõtetele, kelle äritegevusest märkimisväärne osa toimub Euroopa Liidus ja kellel on EL-is vähemalt filiaal või tütarettevõte.

Euroopa Komisjon on öelnud, et CSRD reeglid on välja töötatud selleks, et soodustada läbipaistvust ettevõtete mõju kohta inimestele ja keskkonnale.

Miks võeti CSRD vastu?

Euroopa Komisjon võttis CSRD vastu äriühingute kestlikkusaruandluse kvaliteedi parendamiseks. See direktiiv hõlmab senisest põhjalikumaid aruandlusnõudeid ja täidab varasemates määrustes esinenud lüngad.

Enne CSRD vastuvõtmist järgisid suured EL-i ettevõtted muud kui finantsaruandlust käsitleva direktiivi (NFRD) raames määratletud aruandluspõhimõtteid.

CSRD järgi peavad ettevõtted aruannetesse kaasama oluliselt rohkem teavet ning nende kestlikkusandmed esitatakse auditeeritud kujul koos finantsaruannetega.

Keda CSRD mõjutab?

Äriühingute kestlikkusaruandluse direktiiv mõjutab eeldatavasti nii kõiki suuri Euroopa Liidus asutatud või noteeritud ettevõtteid kui ka Euroopa Liidu väliseid ettevõtteid, kellel on EL-i turul tegutsemiseks märkimisväärne majanduslik huvi. CSRD laiendab oluliselt kohustusliku EL-i äriühingute kestlikkusaruandluse reguleerimisala ning hinnanguliselt neljakordistab mõjutatud ettevõtete arvu võrreldes NFRD-ga, mis hõlmas üksnes 11 700 ettevõtet. Ootuste kohaselt laiendab CSRD selle kohustuse enam kui 50 000 organisatsioonile.

Kuna CSRD üksikasjad on keerulised, peavad teie organisatsiooni ekspertnõunikud ja konsultandid kõik selle punktid hoolikalt läbi vaatama. Kõige üldisemalt kehtib CSRD ettevõtetele, kes on noteeritud Euroopa Liidu reguleeritud turgudel, välja arvatud noteeritud mikroettevõtted, mis on määratletud ettevõtetena, kellel on vähem kui 10 töötajat ja/või kelle netokäive on väiksem kui 20 miljonit eurot. Samuti kehtib see suurtele ettevõtetele, kes vastavad vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile:

  • vähemalt 250 töötajat
  • netokäive üle 40 miljoni euro
  • varad kokku üle 20 miljoni euro

CSRD nõudeid peavad täitma ka EL-i välised ettevõtted, kelle käive Euroopa Liidus on vähemalt 150 miljonit eurot ning kellel on EL-is vähemalt üks tütarettevõte või filiaal.

Äriühingute kestlikkusaruandluse uuendatud nõuded ei rakendu väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKE), välja arvatud juhul, kui neil on reguleeritud turgudel noteeritud väärtpabereid.

Millal hakkavad CSRD reeglid kehtima?

CSRD reeglid hakkavad kehtima järk-järgult ajavahemikus 2024–2028, lähtuvalt mitmest tegurist, mille hulgas on näiteks ettevõtte suurus ja asjakohane liikmesriik. Suures plaanis on ajaskaala järgmine.

  • Suured avaliku huvi ettevõtted: ettevõtetele, kellel on rohkem kui 500 töötajat ja kellele juba praegu kehtib NFRD, hakkavad CSRD reeglid kehtima alates 1. jaanuarist 2024 ning aruanded tuleb esitada 2025. aastal. Need ettevõtted peavad kuni 1. jaanuarini 2024 endiselt täitma NFRD reegleid.
  • Suured ettevõtted, kellele ei kehti NFRD: ettevõtted, kellel on üle 250 töötaja ja/või kelle netokäive ületab 40 miljonit eurot ja/või koguvara väärtus ületab 20 miljonit eurot, peavad CSRD reegleid täitma hakkama 1. jaanuarist 2025 ning aruanded tuleb esitada 2026. aastal.
  • Noteeritud VKE-d: CSRD reeglid hakkavad kehtima alates 1. jaanuarist 2026 ning aruanded tuleb esitada 2027. aastal. Noteeritud VKE-d saavad aruandlusest ära öelda kuni 2028. aastani.

1. jaanuarist 2028 kehtivad CSRD reeglid kõigile ettevõtetele, kes jäävad direktiivi reguleerimisalasse. Kuna reeglid ja ajaskaalad pole kõigi CSRD reguleerimisalasse jäävate ettevõtete jaoks samad, on oluline pidada nõu ekspertidest konsultantide ja nõuandjatega.

Millised on CSRD nõuded?

CSRD reguleerimisalasse jäävad ettevõtted peavad aruannetes kajastama kestlikkusega seotud mõjusid, võimalusi ja riske, mis on määratletud Euroopa kestlikkusaruandluse standardites (ESRS). Need standardid on välja töötanud Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG). EFRAG on Euroopa Liidu rahastatud eraassotsiatsioon, mis toob kokku mitmesugused huvirühmad ning mille eesmärk on teenida finants- ja kestlikkusaruandluses Euroopa avalikku huvi. Määratlemaks, kuidas CSRD nõuded teie organisatsiooni mõjutavad, on oluline arutada üksikasju ekspertidest nõuandjate ja konsultantidega.

CSRD reeglite järgi peavad aruandlusüksused aruannetes kajastama kvalitatiivset ja kvantitatiivset teavet, mis on seotud järgmiste teemadega:

  • kestlikkusega seotud poliitikad ja eesmärgid ning nende täitmine;
  • kasvuhoonegaaside heitkogused ja sihtmärgid;
  • sotsiaalne vastutus ja töötajate kohtlemine;
  • korruptsiooni ja altkäemaksudega võitlemine;
  • eri inimrühmade esindatus ettevõtete juhatustes ja nõukogudes;
  • inimõigustega seotud küsimused;
  • ESG sihtmärgid ja nende täitmisel tehtud edusammud;
  • kahe olulisuse põhimõte.

Kahe olulisuse põhimõte hõlmab kahte vaatenurka: kuidas ettevõte mõjutab keskkonda ja ühiskonda tervikuna ning kuidas mõjutavad säästva arengu ehk kestlikkusega seotud riskid ja võimalused ettevõtte tegevuse tulemuslikkust ja arengut.

CSRD raames peab organisatsioon aruandesse kaasama nii tagasiulatuvad kui ka ettepoole vaatavad kestlikkusandmed; samuti peab ettevõte jagama oma eesmärke lühikeses, keskmises ja pikas perspektiivis. Reguleerimisalasse jäävad ettevõtted peavad lisaks laskma kolmandal osapoolel aruandesse kaasatud kestlikkusteavet auditeerida, et andmete täielikkus ja täpsus oleks tagatud. CSRD aruandlusnõuete arutamiseks pidage nõu oma ettevõtte ekspertidest konsultantide ja nõuandjatega.

Kestlikumate harjumuste kasutuselevõtu eelised

Ka siis, kui teie organisatsioon ei pea CSRD nõudeid täitma, on tugevamate kestlikkustavade kasutuselevõtul ohtralt eeliseid. Kestlikkus, jätkusuutlikkus, säästev areng – ükskõik kuidas seda nimetada, on see hea nii meie planeedi kui ka teie äri jaoks.

Siit leiate üksnes põgusa ülevaate mõnest eelisest, mida kestlik tegevus ja süsinikujalajälje vähendamine endaga kaasa toovad.

  1. Väiksemad kulud: energiatõhususe suurendamine ja veetarbimise vähendamine aitab teil organisatsiooni tegevuskulusid märgatavalt kärpida. Lisaks väiksematele energiaarvetele tähendab see, et teie ettevõte pole kõikuvate energiahindade meelevallas.
  2. Rohkem usaldusväärsust: paljud tarbijad on tänapäeval võtnud südameasjaks toetada just selliseid ettevõtteid, kelle tegevus on jätkusuutlik. Keskkonnamõju vähendades suurendate usaldust oma brändi vastu ning võidate rohkem kliente, kes jäävad teile lojaalseks.
  3. Väiksem risk: kuna kliimamuutusest on saanud kogu maailmas aina olulisem probleem, on kestliku äripraktika omaksvõtt olulisem kui kunagi varem. Organisatsioonid, kes ei astu praegu samme heitkoguste vähendamiseks, jäävad peagi teistest maha. Konkurentidest ees püsimiseks pingutage juba täna rohkem selle nimel, et teie tegevuse mõju keskkonnale oleks väiksem. Alustuseks arvutage oma süsinikuheide selle heitemõju andmelaua abil.
  4. Töötajate toetamine: aina rohkem inimesi soovib töötada sellistes ettevõtetes, kelle tegevus on jätkusuutlik ja sotsiaalselt vastutustundlik. Kestlikuma äripraktika kasuks otsustades aitate töötajate rahulolu ja tööviljakust suurendada ning töötajad ei lahku nii kergekäeliselt teie konkurentide juurde.
  5. Atraktiivsus investoritele: kui otsustate oma kestlikkusega seotud tegevuse kohta aru anda, aitab see teie usaldusväärsust suurendada ja sellega koos suureneb ka tõenäosus, et leiate väljast uusi investoreid.

Lisateavet muutuva ESG regulatiivkeskkonna kohta saate videosarjast „Räägime jätkusuutlikkusest“.

Astuge järgmised sammud oma säästva arengu teekonnal

Ehkki CSRD kehtib ainult Euroopa Liidu äriühingutele ja sellistele väljaspool Euroopa Liitu registreeritud ettevõtetele, kellel on EL-is oluline majanduslik huvi, annavad ettevõtted üle maailma endast parima, et muuta oma tegevus kestlikumaks. Ka teil on selles keskkonnas aeg astuda säästva arengu teekonnal kiiremaid samme. Siit saate teada, kuidas Microsofti tehnoloogia (sh Microsoft Cloud for Sustainability) aitab teil tõhusamalt tegutseda ja saavutada kestlikkusega seotud eesmärke.

Korduma kippuvad küsimused

  • CSRD raames kehtivad aruandluskohustused rakenduvad:

    • kõigile „suurtele“ noteeritud ettevõtetele Euroopa Liidus, mis vastavad vähemalt kahele järgmisele kriteeriumile: rohkem kui 250 töötajat, netokäive üle 40 miljoni euro ja/või kogubilanss 20 miljonit eurot;

    • kõigile suurtele noteerimata Euroopa Liidu ettevõtetele;

    • suurtele krediidiasutustele ja kindlustusettevõtetele;

    • sellistele Euroopa Liidus reguleeritud turul noteeritud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele, mis pole mikroettevõtted (st EL-i ettevõtted, kus on vähem kui 10 töötajat, mille käive on alla 0,7 miljoni euro ja/või koguvara väärtus on vähem kui 0,35 miljonit eurot); 

    • Euroopa Liidu välised emaettevõtted, mis genereerivad EL-is vähemalt 150 miljoni euro ulatuses netokäivet ja millel on vähemalt üks CSRD alla kuuluv tütarettevõte või filiaal.

  • CSRD jõustus 5. jaanuaril 2023. Nõuetelevastavuse ajaskaala varieerub olenevalt ettevõtte tüübist, kuid kõigi suurte Euroopa Liidus noteeritud ettevõtete jaoks hakkas see kehtima juba alates jaanuarist 2024.

    • Kõik „suured“ EL-is noteeritud ettevõtted peavad oma 2024. aasta majandusaasta andmed kaasama 2025. aasta haldusaruandesse. 

    • Kõik suured EL-is noteerimata ettevõtted peavad oma 2025. aasta majandusaasta andmed kaasama 2026. aasta aruandesse.

    • Suured krediidiasutused ja kindlustusfirmad peavad oma 2025. aasta majandusaasta andmed kaasama 2026. aasta haldusaruandesse. 

    • Väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE), mis on EL-is reguleeritud turul noteeritud, peavad oma 2026. aasta majandusaasta andmed kaasama 2027. aasta haldusaruandesse. Siiski saavad nad soovi korral lükata aruandluse edasi 1. jaanuarile 2028, kui neil on olemas põhjendus, miks nad ei ole nõutavat teavet esitanud haldusaruandes. 

    • Euroopa Liidu välised emaettevõtted peavad 2028. aasta andmed kaasama oma 2029. aasta kestlikkusaruandesse.

  • CSRD ise annab üksnes üldise ülevaate keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimisteguritega seotud teabe aruandlusnõuetest. Euroopa Komisjon töötab ettevõtete aruandluse jaoks välja üksikasjalikud nõuded. Euroopa finantsaruandluse nõuanderühm (EFRAG), mis on nende teemadega seoses komisjoni nõuandev organ, on aruandlusstandardeid soovitanud või soovitab järgmistes valdkondades.

    • Euroopa kestlikkusaruandluse standardite (ESRS) esimene pakett: komisjonile soovitatud novembris 2022,  lõplikuks avaldamiseks hiljemalt 2023. aasta juunis. Komisjonile kinnitamiseks pakutud ESRS hõlmab praegu nelja kategooriat:

    • üldine – sealhulgas teabe ettevalmistamise ja esitamise peamised nõuded;

    • keskkond – sealhulgas standardid, mis on seotud kliimamuutuste, reostuse, vee- ja mereressursside, bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemide ning ringmajandusega;

    • sotsiaalaspektid – sealhulgas oma töötajaskond, töötajad väärtusahelas, mõjutatud kogukonnad ning tarbijad ja lõppkasutajad;

    • juhtimine – sealhulgas äriline käitumine.

    • ESRS-i sektorikohaste standardite teine pakett: praegu töötatakse seda välja ja lõplik avaldamine on kavas ajavahemikus 2024. aasta juunist kuni 2026. aastani. Eeldame, et ICT sektor kaasatakse 2025. aasta paketti. Need standardid juhendavad asjakohaste sektorite ettevõtteid lisaks esimesele paketile aruannete koostamisel ja esitamisel.

    • VKE-de standardid avaldatakse hiljemalt juunis 2024.

    • Euroopa Liidu väliste emaettevõtete kestlikkusstandardid peaks lõplikult avaldatama 2024. aasta juuniks. EL-i välised emaettevõtted saavad valida, kas järgida aruannete esitamisel ESRS-i üldnõudeid, kestlikkusstandardeid või mõne muu jurisdiktsiooni muid standardeid, mille kehtivust Euroopa Liit tunnistab.

  • CSRD kohustab Euroopa Liidu ettevõtteid avalikustama nõutava teabe haldusaruandes; EL-i välised emaettevõtted peavad nõutava teabe avalikustama eraldi kestlikkusaruandes. See aruanne tuleb teha avalikuks, kuid avaldamisviis võib varieeruda. CSRD annab liikmesriikidele selge loa (kuid mitte kohustuse) nõuda ettevõtetelt haldusaruande otseselt avalikuks tegemist näiteks oma veebisaidil.

  • Aruanded peab valideerima akrediteeritud välisettevõte, kellel on kõrgel tasemel teadmised ja oskused nii hindamise kui ka kestlikkuse asjus. See võib olla nii ettevõtte senine audiitor kui ka värskelt selleks otstarbeks palgatud firma.

  • Trahvid nõuete täitmata jätmise eest määratakse riiklikul tasandil. Pädevad ametiasutused avaldavad konkreetsetele rikkujatele välja antud sanktsioonid. EL-i väliste emaettevõtete korral peab arvesse võtma, et Euroopa Liit ei saa seadusega nõuda EL-i välistelt ettevõtetelt teabe avalikustamist. Seetõttu nõuab Euroopa Liit, et EL-i välise emaettevõtte nimel avalikustab CSRD nõuete täitmiseks andmed ettevõtte EL-i üksus.

  • CSRD eesmärk on luua Euroopa Liidu tasemel aruandluse jaoks standardne võrdlusalus. Individuaalsed EL-i liikmesriigid võivad kehtestada täiendavaid aruandlusnõudeid, mis teevad aruandluse keerukamaks ning võivad kaasa tuua väiksema läbipaistvuse või võrreldavuse.

  • Ei, avaliku sektori asutused ei kuulu selle reguleerimisala alla.

  • Jah, CSRD väljendab selgelt, et see kehtib ka noteeritud VKE-dele.

  • Microsoft toetab suuremat läbipaistvust. Oleme võtnud endale kohustuse aidata oma klientidel CSRD nõudeid täita ning tegeleme aktiivselt sellega, et sama eesmärgi nimel laiendada meie enda aruandlus- ja kestlikkuslahendusi. Suure ettevõttena, kes osaleb aktiivselt Euroopa majanduses, peame ise samuti CSRD nõudeid täitma. Seetõttu mõistame hästi selle hetke olulisust ja vajadust töökindlate tööriistade järele, mis aitaksid meie klientidel aruandlusvajadusi täita.

    • CSRD täiendab EL-i muud kui finantsaruandlust käsitlevat direktiivi (NFRD) ja EL-i raamatupidamisdirektiivi ning laiendab selle reguleerimisala ja aruandlusnõudeid.

    • NFRD kehtib praegu ainult suurtele avaliku huvi üksustele, kus on rohkem kui 500 töötajat. Lisaks sellele, et CSRD kehtib ka kõigile Euroopa Liidu noteerimata ettevõtetele, hõlmab see ka märkimisväärset osa EL-i välistest (nn kolmandate riikide) ettevõtetest, mis pole EL-i reguleeritud turgudel noteeritud, ent millel on Euroopa Liidus olulisel määral tegevust (nt vähemalt üks filiaal või tütarettevõte ja käive 150 miljonit eurot).

    • USA väärtpaberi- ja börsikomisjoni pakutud reegel kliimaga seotud andmete avalikustamise täiustamise ja standardimise jaoks investoritele kehtib kõigile avalikult kaubeldavatele ettevõtetele (nii USA kui ka teiste riikide omanikele kuuluvad). Ehkki CSRD avalikustamise standardid, mis on praegu väljatöötamisel, hõlmavad suurt osa samadest valdkondadest (nt kasvuhoonegaaside heitkogused ja kliimaga seotud riskide jälgimine), on CSRD standardid põhjalikumad ning näevad ette ulatuslikud sotsiaalsfääri ja juhtimise alased avalikustamised. 

    • CSRD lubab EL-i välistel emaettevõtetel, kellel on Euroopa Liidus märkimisväärne kohalolek, potentsiaalselt esitada aruandeid mõnes muus „samaväärses“ jurisdiktsioonis ning vältida CSRD raames täiendavat aruandlust. Praegu pole konkreetseid erandeid välja töötatud ega nimetatud. CSRD nõuete ulatust arvestades pole selge, kas sarnased määrused (nt USA SEC kliimaga seotud andmete avalikustamise reeglid) loetaks samaväärseks.

Jälgige Microsofti